The Poll Diaries ehk film minu kodukandist

Käisin vaatamas sellist filmi nagu seda on polli päevikud. Esialgu eriti suurt emotsiooni vaatama minnes ei olnud ja filmist olin kuulnud niipalju, et on tegemist üsna tumeda ja depressiivse filmiga. Üülesvõetud on see film minu lapsepõlve kodust kilomeetri kaugusel matsi sadamakail, mis on ka peamine põhjus, miks tegelikult ma seda fimli vaatama läksin. Suvel, mil seda filmiti sai käidud ka uudistamas ja emotsioonid olid üsna muljetavaldavad ning kõik see keskkond tundus nii ilus, rõõmus ja positiivsust õhkav. Ka see küttis üles teataval määral põnevust ja elevust.

Tegemist on üsnagi effektselt kujustatud ja kohati nõrganärvilistele mittesoovitatava eestlaste kätetööga, mis valminud Chris Krausi käe all. Kohati mind isegi hämmastas tõetruu detailiderohkus ja ei jäänud häirima ka mõned üksikud filmivead ning kaasaegne sadamakai, millele oli rajatud häärber. Kogu selle loo teeb veel paeluvaks see, et ootad pingsalt millal tuleb happy end, kuid vaatamata kõikidele lootustele “you have to face the reality”. Sisult on tegu esimese ilmasõja lävel kahe-tule vahele jäänud baltisakslaste elulooga, kes ühel päeval on kaotanud oma staatuse ja vaatamata püüdlustele alandlikult teenida tsaaririiki. Lisaks sellele põimub läbi tramaatilise süzee ka traagiliselt lõppev armastuslugu…
Ja ega väga detailsemalt ma tegelikult ei soovigi siin filmi sisu kirjeldada, sest omast kogemusest nõustun täielikult nendega, kes ütlevad, et eelnev arvustuste lugemine on filmielamuse solkimine. Sellepärast soovitangi ise vaatama minna!

Trailer,

HTC Desire Z ja HD näppude vahel.

Sain siis isiklikult näppudevahele HTC Desire Z ja HD mudelid ning tegu mõlema puhul tõsiselt heade aparaatidega.

 

Kõigepealt siis Desire HD’st, mille palju kiidetud ja reklaamitud 4.3″  AMOLED ekraan jätab tõesti väga sügava mulje. Pilt, mis see ekraan kuvab on täiesti võrreldav kvaliteetse foto vaatamisega. Väga head värvid, täpne ja tundlik kasutus ning kohene reaktsioon. Võrreldes konkurentide Apple Iphone 4 või Samsung Galaxy S’ga, on HTC DHD ekraan nähtavalt parem ja suuruse tõttu ka oluliselt mugavam. Oma pisut töntside näppudega sain pärast paariminutilist kasutamist ilusti ja praktiliselt vigadevabalt pihta ekraanile manatavale qwerty’le, mis on olnud minul enamasti touchscreenide puhul metsik peavalu, sest pool auru kulub möödapandud tähtede kustutamisele. See ekraan peaks kindlasti meeldima hakkama ka neile inimestele, kellel suured ja tugevad näpud ning seetõttu väikeste touchscreenide kasutamine ebamugav.

Teise asjana ei saa mitte jätta märkimata, et DHD istub oma kuju tõttu kätte väga nauditavalt ja seda nii ühe, kui ka kahe käega telefonitaga askeldades.

Ning kolmanda olulise plussi annab telefonile korralik riistvara. Eelpool kiidulaulu saanud ekraanilt on väga mõnus vaadata HD kvaliteediga videosi ning 8megase kaameraga, keda assisteerib toppeltLED välk, saab ka ise teha korralikku pilti ja väga hea HD kvaliteediga videosid. Vähemasti taskus kantava aparaadi kohta on tulem muljetavaldav. Ainumas taskuföön mida ma olen näinud paremat pilti tegemas on blogimise hetkel Nokia N8 ja sellele tulemusele vägapalju alla ei jäädagi. Nokia miinuseks minusilmis jääb aga lahjem ekraan ning iganendud “uuendatud” Symbian. Need on need argumendid mispärast tasub enne uut nutitelefoni ostu minna ja oma silmaga ülevaadata ja läbi kombata HTC Desire HD, et mitte teha valesi otsuseid.

Nüüd aga mudelist HTC Desire Z,

mis on minule isiklikult väga südamelähedane nutifon, kuna tal on olemas füüsiline QWERTY! Mitte, et teistelt nutifonidelt ei võiks qwerty’t leida, vaid Desire Z mudel pakub hetkel Eesti turul parimaid näitajaid: Qualcomm MSM 7230 800 MHz protsessor, sisemist mälu 1.5 GB ja 512 MB RAM’i ning korraliku 480 x 800 resolutsiooniga super-LCD. Viimane ei ole küll nii särav ja sügavate värvidega kui seda on Desire HD AMOLED ekraan, kuid sellegi poolest näitab ta korraliku kvaliteediga ekraanipilti. Neile, kes on varem kokku puutunud HTC Desire’ga on siinkohal kõige märkimisväärsemaks lisaks välja libistatav Qwerty, mis teeb sellest telefonist tõelise maiuspala. Qwerty saab sujuvalt telefoni küljelt vasakule välja libistada ning trükkima hakata. Eelnevalt olen kokku puutunud mitmete Nokia ja ka Sony Ericssoni füüsiliste klaviatuuridega ning nendest on siiani jätnud mulle parima mulje kasutusmugavuselt SE Xperia Mini PRO oma , siis HTC Desire Z ei jää omadustelt ja kasutusmugavuselt kuidagi sellele alla. Tegemist on väga konkreetse ja mugava klaviatuuriga. Nupud istuvad ilusti näppude alla ning tunnetus on väga hea.  See on tõsiselt hea töövahend koheselt e-mailidele vastamiseks, chatimiseks ja pikemate juttude kirjutamiseks.

Refleksioon

Veidi emotsioonidest ja meeleolust.
Mäletan väga selgelt hetke mil, olin osakonnas ja kõhklesin kas võtta või mitte. Polnud päris kindel ka, et ega ma üle oma varju püüa hüpata.
Saabudes esimesele loengule ootasin veidi konkreetsemat lähenemist ja vast mingis raamistikus, miskiste konkreetsete e-õppeks mõeldud rakendnuste õppimist. Nähes kuuldes loengu alguses, et vaatleme erinevaid ajaveebe, blogisid jne tekkis minul küll eksinud tunne:” Mida siin küll teen???”
Minu õnneks jõudis see tunne minul õigepea üle minna ja asendus hoopiski uudishimuga õppida tundma uudseid vaatenurki.
Tegemist oli huvitava ja mõttemaailma avardava loengutesarjaga, mis osalt ületas minu eesmärke ja avardas maailmapilti, teisalt jätsin aga kasutamata võimaluse õppida ohtralt igasugu uusi sotsiaalseid tarkvarasid, mis ma endale eesmärgiks seadsin esimesel loengul. Läksin kergemat vastupanu teed ning ohtra uue õppimise asemel, avastasin enese jaoks vaid paar uut rakendust. Küll aga oli minu jaoks uudne kogemus teadaolevate sotsiaalsete tarkvarade omavaheline kombineerimine. See avardas minule oluliselt sotsiaalse tarkvara ja WEB 2.0 võimalusi ja sellega ühtlasi ületas minu ootusi, kuna ma ei osanud loengu alguses endale selliseid eesmärke püstitada. Mul polnud varem lihtsalt otsest vajadust kasutada ja kombineerida WEB 2.0 rakendusi. Antud kogemus aga andis mulle töövahendid lihtsamate ülesannete lahendamiseks: Näiteks ürituste korraldamine, promomine, suhtlus sihtgruppidega, grupitöö juhtimine jne. See tõstis oluliselt minu hinnangut vabavaraliste  ja üle WEB2.0 kasutatavate rakenduste kasutamises kasumlikkel eesmärkidel, olgu selleks siis raha või mõni muu väärt lisaboonus. Samas jään arvamusele, et tõeliselt suurte asjade korraldamiseks oleme jätkuvalt sunnitud vaatama tasuliste lahenduste poole, mis pakuvad sageli oluliselt rohkem võimalusi, dünaamikat, mugavamat haldus ja kasutajaliidest.

Kinldasti ei tohiks ka alahinnata kogemust töötada sellises suurpärases grupis koos Aroonika, Kaisa, Diane ja Meelisega. Meie grupp oli hästi motiveeritud, kohe alguses tekkis hea klapp ja teineteise mõistmine, millest kujunes välja professionalne koostöö.

Väga põhjaliku ja tabava ülevaate meie grupitööst annab Kaisa oma ajaveebis, millele midagi lisada miskit polegi ja muu oleks kordamine.

Ühesest asjast on muidugi ka väheke kahju. Nimelt jäi tähelepanuta Meelise ettepanek hinnangute koondamiseks keskkonnas “see you in classroom”, mistõttu jäi kasutamata hea võimalus miskit uut proovida. A ega sellega meie avastused kindlasti ei lõpe ja kõiki häid asju ei saagi korraga ära avastada.

Kokkuvõteks võin öelda, et antud loengu kontekstis avastasin enese jaoks sellised huvitavad lahendused nagu seda on gliffy.com veebipõhise skeemide joonistamise tarkvara, Slide Rocket veebipõhine esitlustarkvara, pöördusin tagasi iGoogle usku ja õppisin konkureerva ajaveebina tundma “sõnumipressijat”. Peale vaadates pole ka seada vähe, ehki oleks võinud veidi enam. Pannes õpitu ja kogetu numbritesse võin oletada, et saavutasin tubli 9 punkti/kümnest.

Kodutöö nr 1

Minu töö eesmärk on võtta toetava turundus ja meediakanalina kasutusele sotsiaalne tarkvara.

Esmalt kaardistan oma vajadused ja selgitan välja omale sobivad vahendid.

1. Sotsiaalse tarkvara leidmine:

Esmalt püüan välja selgitada millised vahendeid keegi kasutab ja milliseid kogemusi, praktikaid ja edusamme keegi mingis vallas on teinud ning koostan omale esimese valimi mida lähemalt tundma õppida.

2. Vahendite tundmaõppimine:

Püüan võimalikult vähese ajakuluga võimalikult põhjalikult tundma õppida valitud tarkvara võimalusi ning ka seda kuidas neid võimalusi enda kasuks tööle panna. Oluline aspekt siinjuures on see, et vahend võib pakkuda tohutu palju erinevaid võimalusi kuid teisalt nõuda nende tundmaõppimiseks ja kasutamiseks suurel mahul ressursse nagu AEG ja RAHA, mida ei ole kunagi piisavalt. Sellepärast ei tohi esimest valikuringi liiga karmilt võtta ja peab jätma enesele alternatiivi tundma õppida ka teisi konkureerivaid vahendeid.  Olles juba pisut enam teadliks ja ise proovinud/katsetanud siis asun otsustama millist lahendust edasi kasutada.

3.Sotsiaalse tarkvara kasutuselevõtt/juurutamine:

Olles oma esmaste katsetuste ja kogemuste põhjal valiku teinud, suundud valitud vahendit põhjalikumalt õppima ja selgitan välja nö “best practice” poole. Sihtgrupi integreerimiseks on kaks varianti. Esmalt parem variant sihtgrupiga klient toimetamiseks oleks see, kui õpin põhjalikult keskkonda tundma (parimad praktikad)  ja alles seejärel paiskan tulemi kliendini. Siin pean lähtuma põhimõttest: Toorest asja ei saa müüa ning sellega peletan oma kliendid ka tulevikuperspektiivi silmaspidades eemale.  Teine variant mis sobib paremini nö kommuuniga( näiteks sõbrad, tuttavad, töökaaslased) suhtlemiseks. Kaasates sihtgrupp juba põhjalikult süsteemi tundma õppimise etapis, sest siis ma saab jooksvalt tagasisidet sihtrühmalt ning keskkond areneks kiiremini ja valutumalt sihtgrupipõhiseks. See toimib siis, kui  omad lojaalset sihtgruppi saad arvestada kõige paremini nende tagasiside ja vajadustega.

Seejärel töötan välja mudeli mille kaudu saaksin kõige paremini toetada oma tegevust sotsiaalsete tarkvaravahendite abiga.

Ehk siis analoogne skeem võiks-peaks valmima sotsiaalse tarkvara tundmaõppimise lõpuks, kus olen loonud esimese kokkupuute vahenditega ning selgeks teinud millised on minu vajadused.

Tegemist ideega võtta kasutusele toetava vahendina blogimine, säutsumine ja uudisvood, et suurendata koolituste edu ning müüa võimalikult hästi oma tegemisi-toimetamisi.

Antud kontekstis on üsna levinud uudisvoogudega kampaaniate tegemine, kui tähelepanuta on jäänud aga blogide ja säutsude kasutamine (Vastavalt loengus arutatule avastasin, et tegelikult esimesed suuremad sammud ka selles vallas on tehtud kuid tegu on siiski pigem innovaatoritegakui laialt levinud töövõtetega) . Kuna uudisvood on levinud pigem ikkagi rohkem uudiste, infotehnoloogia, entusiastide valdkonnas ning kahjuks RSS võimaldab enamasti ühepoolset sidet. Näiteks publitseerin oma uudise ära ning läbi selle jõuab see inimesteni, kes on seadistanud end kuulama minu uudisvoogu. Lisades uudisvoogudele aga blogimise ja säutsumise siis on võimalik teha end kuuldavaks palju suuremale sihtrühmale. Esiteks bloginduses ja säutsumises on tekkinud juba teatud kommuunid=sihtrühmad, teiseks ajaveebide – säutsude otsa on tunduvalt lihtsam “komistada”  ja kolmandaks blogida ja säutsuda on tunduvalt lihtsam kui ümber käia uudisvoogudega (mida me ka ei tohi unustada ja mis on tegelikult väga võimas töövahend, kahjuks tavainimesele veidi keeruline). Lisades sinna veel mõne otsesuhtlus kanali nagu seda on näiteks MSN, võiksime saada üsna hästi toimiva sotsiaalsete vahendite keskkonna.

Selline on antud asi Idee tasandil, kui see peaks minema käiku siis püüan ka seda edu-edutust paari sõnaga siin kajastada.

Õpileping!

Eesmärkide püstitamine:

Kuna aine on suhteliselt hapralt seotud minu põhitöökohaga kaitseväes,  siis olen ka mina sunnitud otsima eesmärke väljaspoolt tööd:

1. Esmalt püüan leida vahendid mis aitavad väljendada mind ja minu tegemisi. Kuna minu hobideks on fotokunst, reisimine, ürituste korraldamine(kahjuks nüüdseks juba vähesel määral) ja koolitused, siis võiks uus keskkond pakkuda midagi innovaatilist ehk selgidada välja valim, millest võiks mul tulevikus olla midagi kasu.
2. Teiseks eesmärgina soovin punktis 1 tekkinud valimist välja selgitada need vahendid mis pakkuvad ka mugavat tuge kommuuni piires tegutsedes, et oleks võimalikult valutu kaasata soovitud sihtrühma oma  tegevustesse.
3. Avastada midagi sellist mida teised veel ei tea või mis pole levinud laiatarbe kasutusse. Antud punkti on kõige raskem hinnata kuna see on küllaltki abstraktne soov.

Kuidas neid saavutada:

1. Plaan – Iga suure asja vundamendiks on hoolikalt läbimõeldud detailid, nii ka siin.  Antud juhul on juhindumiseks minu õpileping ja iga ülessanne individuaalselt.
2. Ühe väga levinud töövahendina ei saa mainimata jätta “karjaefekti” ehk vaadata mida uut ja huvitavat naaber, kolleeg või kursusekaaslane on avastanud. Sellel töömeetodil on kaks väga olulist eelist:  esiteks ei pea hakkama jalgratast leiutama ja teiseks sageli suur osa sinu sihtrühmast võib seda juba kasutada.
3. GUUGELDAMINE – kahtlemata üks möödapääsmatu ja võimas töövahend, mille abil  pääseb ligi pea kõigile maailmatarkustele, kui vaid oskad õigeid “võlusõnu” kasutada.

Tulemi indikaatorid

1. AEG  – faktor number 1 tänases arenevas ühiskonnas. Kui ei ole  kursusetöödeks etteantud aja jooksul leitud ja enesele “söödavaks” tehtud ühtegi uut sotsiaalset töövahendit, siis võib lugeda seda protsessi ebaõnnestunuks.  Seejärel jääb vaid üle analüüsida kas tegemist ikka oli kasutaja sõbraliku keskkonnaga või oli piduriks inimene ise. Samuti tuleb välja selgitada kas igapäevaselt kulutatav aeg ja kasumlikus on sobivas tasakaalus.
2. Kasumlikkus – juba aegade algusest peale kipub inimene tegelema asjadega mis on talle tulutoova, nii ka antud protsesside hindamisel. Tähelepanuta ei tohiks jätta seda, millist kasumlikust antud vahend toodab ja kas see on sobivas tasakaalus ressursikuluga.
3. Lihtsus – tuleneb kaudselt ajalisest faktorist, kasutajasõbralikkusest ja kasumlikkusest. Milleks selle välja tõin on see, et see MÜÜB ja näitab seda, et tegemist on läbimõeldud produktiga.
4. Kaudne heaolu – see on midagi sellist, mis jääb kasumlikkusest välja, ehk ei tekita inimesele mingit otsest lisaväärtust vaid annab inimsele võimaluse end näiteks väljendades hästi tunda.
5. Avastused – Kas avastasin, mida avastasin, kuidas avastasin.

Analüüs

Kuna tegemist on siiski küllalt humanitaarse või võiks ka öelda et sotsiaalse ainega, siis on siia taha väga raske tekitada konkreetset hindamisskaalat. Hinnang tehtud tööde ja avastuste kohta peaks valmima indikaatorite analüüsi tulemina, kuna mõne eesmärgi saavutamine ei pruugi sõltuda tehtava töö hulgast ja efektiivsusest vaid kasutada olevatest ressurssidest ja nende võimalustest.

Nagu meil ajas ei ole miskit muutumatut, nii loodan ka mina täiendada seda õppilepingut vastavalt oma avastustele ning vajadustele.

Hello world! e. tervitused minu sõnumipessijast!

Tervitused,

See siin hakkab olema minu blogimisnurgake. Valisin selleks kohaks “Sõnumipressija”, lootuses midagi uut avastada. Eelnevalt olen veidi tutvust teinud  “blogimis-punktiga”, mis jättis lihtsa ja mugava mulje, siis see koht siin peaks olema väidetavalt võimalusterohkem, uhkem, fancy’m jne.

Nagu iga uue ja fancy asjaga, on vaja kõigepealt omandada töövõtted, et see asi töötaks nagu ta on mõeldud töötama ning sul oleks endal seda mugav ja valutu kasutada. Siinkohal võin juba rahulolematust avaldada ja pean tõdema, et sain ühe vale nupuvajutusega omad vitsad kätte ja kaotasin peaaegu valmis postituse kuhugi interneti avarustesse ära. A mis siis ikka püüan seekord paremini ja säilitan “kleepribal” (oi ma kohe armastan neid eestikeelseid tõlkeid ) koopia tekstist mis peaks minu kirjutisse tekkima…