Kodutöö nr 1

Minu töö eesmärk on võtta toetava turundus ja meediakanalina kasutusele sotsiaalne tarkvara.

Esmalt kaardistan oma vajadused ja selgitan välja omale sobivad vahendid.

1. Sotsiaalse tarkvara leidmine:

Esmalt püüan välja selgitada millised vahendeid keegi kasutab ja milliseid kogemusi, praktikaid ja edusamme keegi mingis vallas on teinud ning koostan omale esimese valimi mida lähemalt tundma õppida.

2. Vahendite tundmaõppimine:

Püüan võimalikult vähese ajakuluga võimalikult põhjalikult tundma õppida valitud tarkvara võimalusi ning ka seda kuidas neid võimalusi enda kasuks tööle panna. Oluline aspekt siinjuures on see, et vahend võib pakkuda tohutu palju erinevaid võimalusi kuid teisalt nõuda nende tundmaõppimiseks ja kasutamiseks suurel mahul ressursse nagu AEG ja RAHA, mida ei ole kunagi piisavalt. Sellepärast ei tohi esimest valikuringi liiga karmilt võtta ja peab jätma enesele alternatiivi tundma õppida ka teisi konkureerivaid vahendeid.  Olles juba pisut enam teadliks ja ise proovinud/katsetanud siis asun otsustama millist lahendust edasi kasutada.

3.Sotsiaalse tarkvara kasutuselevõtt/juurutamine:

Olles oma esmaste katsetuste ja kogemuste põhjal valiku teinud, suundud valitud vahendit põhjalikumalt õppima ja selgitan välja nö “best practice” poole. Sihtgrupi integreerimiseks on kaks varianti. Esmalt parem variant sihtgrupiga klient toimetamiseks oleks see, kui õpin põhjalikult keskkonda tundma (parimad praktikad)  ja alles seejärel paiskan tulemi kliendini. Siin pean lähtuma põhimõttest: Toorest asja ei saa müüa ning sellega peletan oma kliendid ka tulevikuperspektiivi silmaspidades eemale.  Teine variant mis sobib paremini nö kommuuniga( näiteks sõbrad, tuttavad, töökaaslased) suhtlemiseks. Kaasates sihtgrupp juba põhjalikult süsteemi tundma õppimise etapis, sest siis ma saab jooksvalt tagasisidet sihtrühmalt ning keskkond areneks kiiremini ja valutumalt sihtgrupipõhiseks. See toimib siis, kui  omad lojaalset sihtgruppi saad arvestada kõige paremini nende tagasiside ja vajadustega.

Seejärel töötan välja mudeli mille kaudu saaksin kõige paremini toetada oma tegevust sotsiaalsete tarkvaravahendite abiga.

Ehk siis analoogne skeem võiks-peaks valmima sotsiaalse tarkvara tundmaõppimise lõpuks, kus olen loonud esimese kokkupuute vahenditega ning selgeks teinud millised on minu vajadused.

Tegemist ideega võtta kasutusele toetava vahendina blogimine, säutsumine ja uudisvood, et suurendata koolituste edu ning müüa võimalikult hästi oma tegemisi-toimetamisi.

Antud kontekstis on üsna levinud uudisvoogudega kampaaniate tegemine, kui tähelepanuta on jäänud aga blogide ja säutsude kasutamine (Vastavalt loengus arutatule avastasin, et tegelikult esimesed suuremad sammud ka selles vallas on tehtud kuid tegu on siiski pigem innovaatoritegakui laialt levinud töövõtetega) . Kuna uudisvood on levinud pigem ikkagi rohkem uudiste, infotehnoloogia, entusiastide valdkonnas ning kahjuks RSS võimaldab enamasti ühepoolset sidet. Näiteks publitseerin oma uudise ära ning läbi selle jõuab see inimesteni, kes on seadistanud end kuulama minu uudisvoogu. Lisades uudisvoogudele aga blogimise ja säutsumise siis on võimalik teha end kuuldavaks palju suuremale sihtrühmale. Esiteks bloginduses ja säutsumises on tekkinud juba teatud kommuunid=sihtrühmad, teiseks ajaveebide – säutsude otsa on tunduvalt lihtsam “komistada”  ja kolmandaks blogida ja säutsuda on tunduvalt lihtsam kui ümber käia uudisvoogudega (mida me ka ei tohi unustada ja mis on tegelikult väga võimas töövahend, kahjuks tavainimesele veidi keeruline). Lisades sinna veel mõne otsesuhtlus kanali nagu seda on näiteks MSN, võiksime saada üsna hästi toimiva sotsiaalsete vahendite keskkonna.

Selline on antud asi Idee tasandil, kui see peaks minema käiku siis püüan ka seda edu-edutust paari sõnaga siin kajastada.

Õpileping!

Eesmärkide püstitamine:

Kuna aine on suhteliselt hapralt seotud minu põhitöökohaga kaitseväes,  siis olen ka mina sunnitud otsima eesmärke väljaspoolt tööd:

1. Esmalt püüan leida vahendid mis aitavad väljendada mind ja minu tegemisi. Kuna minu hobideks on fotokunst, reisimine, ürituste korraldamine(kahjuks nüüdseks juba vähesel määral) ja koolitused, siis võiks uus keskkond pakkuda midagi innovaatilist ehk selgidada välja valim, millest võiks mul tulevikus olla midagi kasu.
2. Teiseks eesmärgina soovin punktis 1 tekkinud valimist välja selgitada need vahendid mis pakkuvad ka mugavat tuge kommuuni piires tegutsedes, et oleks võimalikult valutu kaasata soovitud sihtrühma oma  tegevustesse.
3. Avastada midagi sellist mida teised veel ei tea või mis pole levinud laiatarbe kasutusse. Antud punkti on kõige raskem hinnata kuna see on küllaltki abstraktne soov.

Kuidas neid saavutada:

1. Plaan – Iga suure asja vundamendiks on hoolikalt läbimõeldud detailid, nii ka siin.  Antud juhul on juhindumiseks minu õpileping ja iga ülessanne individuaalselt.
2. Ühe väga levinud töövahendina ei saa mainimata jätta “karjaefekti” ehk vaadata mida uut ja huvitavat naaber, kolleeg või kursusekaaslane on avastanud. Sellel töömeetodil on kaks väga olulist eelist:  esiteks ei pea hakkama jalgratast leiutama ja teiseks sageli suur osa sinu sihtrühmast võib seda juba kasutada.
3. GUUGELDAMINE – kahtlemata üks möödapääsmatu ja võimas töövahend, mille abil  pääseb ligi pea kõigile maailmatarkustele, kui vaid oskad õigeid “võlusõnu” kasutada.

Tulemi indikaatorid

1. AEG  – faktor number 1 tänases arenevas ühiskonnas. Kui ei ole  kursusetöödeks etteantud aja jooksul leitud ja enesele “söödavaks” tehtud ühtegi uut sotsiaalset töövahendit, siis võib lugeda seda protsessi ebaõnnestunuks.  Seejärel jääb vaid üle analüüsida kas tegemist ikka oli kasutaja sõbraliku keskkonnaga või oli piduriks inimene ise. Samuti tuleb välja selgitada kas igapäevaselt kulutatav aeg ja kasumlikus on sobivas tasakaalus.
2. Kasumlikkus – juba aegade algusest peale kipub inimene tegelema asjadega mis on talle tulutoova, nii ka antud protsesside hindamisel. Tähelepanuta ei tohiks jätta seda, millist kasumlikust antud vahend toodab ja kas see on sobivas tasakaalus ressursikuluga.
3. Lihtsus – tuleneb kaudselt ajalisest faktorist, kasutajasõbralikkusest ja kasumlikkusest. Milleks selle välja tõin on see, et see MÜÜB ja näitab seda, et tegemist on läbimõeldud produktiga.
4. Kaudne heaolu – see on midagi sellist, mis jääb kasumlikkusest välja, ehk ei tekita inimesele mingit otsest lisaväärtust vaid annab inimsele võimaluse end näiteks väljendades hästi tunda.
5. Avastused – Kas avastasin, mida avastasin, kuidas avastasin.

Analüüs

Kuna tegemist on siiski küllalt humanitaarse või võiks ka öelda et sotsiaalse ainega, siis on siia taha väga raske tekitada konkreetset hindamisskaalat. Hinnang tehtud tööde ja avastuste kohta peaks valmima indikaatorite analüüsi tulemina, kuna mõne eesmärgi saavutamine ei pruugi sõltuda tehtava töö hulgast ja efektiivsusest vaid kasutada olevatest ressurssidest ja nende võimalustest.

Nagu meil ajas ei ole miskit muutumatut, nii loodan ka mina täiendada seda õppilepingut vastavalt oma avastustele ning vajadustele.